1. Linnaliiklus

– Laiendame trammiteede võrgustiku Viimsi suunal Tallinna piirini, võimalikus koostegevuses Viimsi vallaga kuni Rohuneemeni. See vähendaks ummikuid Pirita teel. Rajame trammitee ka Lasnamäe kanalisse ja paneme trammi käima kuni Looni.
– Muudame liikluse paindlikumaks ning voolavamaks, lubades trammiteedel taas ärakeelatud vasakpöörded, tingimusel, et pööret oodates ei takistataks trammide liikumist, ning sõitu bussiradadel, kui bussiradade kasutamisel ei takistata busside liiklust.

Selleks on vaja luua vastavad uudsed liiklusmärgid ja taotleda Liiklusseaduses muudatuste tegemist.

– Panustame kogu Tallinnas trammiliiklusele ja tulevikus ka juba uudsematesse mehitamata õhktrammiliinidesse.

Vabastame sellega peaagu tühjalt seisvad bussirajad autoliikluseks, et vähendada olulisel määral tipptundidel tekkivaid ummikuid ja võimaldades linnaelanikel ummikutes aega viitmata liigelda. Sellega kaasneks ka õhu väiksem saastatus busside heitgaasidega.

– Vähendame parkimist keelavate märkide arvu, võimaldades linnatänavatel vabamalt parkida seal, kus see ei takista liiklust, kuid seni arusaamatutel põhjustel keelatud on.
– Pikendame kesklinnas tasuta parkimise aega ühe tunnini, lastes vaid tallinlastel vabamalt linnas asjaajamisi ajada, ja kehtestame tasulise parkimise alles teise tunni algusest.

Linn ei pea seadma tasulist parkimist ja linnaelanike trahvimist ettepoole linnarahva heaolust.

– Lõpetame ebaseaduslikud parkimistrahvide määramised välisettevõtete palgaliste töötajate poolt.

Tugineme sellele, et seadusest tulenevalt on õigus trahve määrata vaid politseinikel ja kohtunikel.

*

2. Linnamajandus ja asjaajamine

– Linnaametite ja hoolekandeasutuste tegevus peab olema läbipaistev.
– Kaotame ära tulutud, erakondlike hoolealuste logelusametikohad ja koondame ametnike arvu, tõhustades olemasolevate tegevust ja ametkondlike asjaajamiste kiirust.
– Ametnike töölevärbamine hakkab toimuma põhjalikku oskuskontrolli teostava ametikomisjoni kaudu.
– Paigutame ametiasutuste koridoridesse võrgukaamerad ja varustame kõik ametikabinetid ametnikele ohutute anduritega, et linnaelanikud saaksid otsepildis tuvastada, kas ametnik on oma töökabinetis või lahkunud.
– Muudame laste-, hoolde- ja turvakodud ning psühhoneuroloogiahaiglad ja seal hoolealustega ümberkäimise avalikkusele nähtavaks.

Mistahes hoolekandeasutuste ühisruumidesse, esikutesse, puhkeruumidesse, söögitubadesse tuleb paigaldada avalikud ja ööpäev läbi jälgitavad võrgukaamerad, kust saaks ööpäev läbi jälgida hoolealuste olukorda, hinnata nende heaolu ja rõõmutunnet, ning et hoolealused saaksid kaamerate ees vahetult rääkida kõigest, mis neid hoolekodudes häirib.

– Loome linnaosades asumikogud, kus hakkab toimima asumlik otsedemokraatia, mille kaudu saavad asumis sissekirjutust omavad kohalikud elanikud väljundi asumi elu kujundamisel kaasarääkimiseks, kõige seal toimuva kohta ettepanekute tegemiseks ning hääletamisel osalemiseks.

*

3. Kulud alla, hüvesid juurde

– Vähendame väliskorporatsioonide poolt linnas teenitavaid ning siit väljaviidavaid kasumeid ja panustame Tallinna aedlinnaosades taas paiksele ja loomulikule pinnaveele.

Niiviisi pakume linnarahvale ka tervislikumat, omastuvat, pehmet, aluselist ning loomulikku vett. Säilitusainetega, happeline ja kare vesi jääb hetkel vaid sinna, kus kaevude ja puurkaevude rajamine pole võimalik.

– Otsime ja kasutame kõiki lahendusi ja võimalusi Tallinna Vee ja Tallinna Kütte müügilepingute ebaseaduslikuks tunnistamiseks ning Tallinna Vee ja Tallinna Kütte tagasisaamiseks Prantsuse ettevõtetelt.
– Hakkame arendama linnale kuuluvat energiamajandust.

Loome vertikaaltelgedel pöörlevate tiivikutega ja horisontaalteljega tuulikutest kordi tõhusamad ja väiksema metallikuluga linna enda tuulepargid ning hakkame merelinnana arendama ka laineenergeetikat, et linn vabaneks kallihinnalisest Eesti Energia elektrivoolu sõltuvusest.

– Linn sekkub reklaamiturgu.

Loome linnamaale arvukad reklaampüstikud ja hakkame Tallinna reklaamituru vallutanud väliskorporatsioonide kõrval linnas püstitatud reklaamilt tulu teenima, et vähendada raha väljavedu linnast ning parandada reklaami teel teenitud rahaga linnakodanike heaolu.

*

4. Abistav käsi linnakodanikele

– Aitame korteriühistutel paigaldada majade katusele väikese võimsusega vertikaalteljega tuulegeneraatoreid ning lihtsustame energiaallikate katustele paigaldamise korda.

Sellega vähendame korteriühistute sõltuvust taastumatust fossiilenergiast ja alandame elanike elektriarveid.

– Toetame korteriühistuid vihmavee kogumistorustike jooniste kavandamisega, et kasutada vihmavett klosetipottides ja võimaluse korral ka lühilaenude kaudu Linnapangast nende väljaehitamisel.

Niiviisi vähendame linnarahvale kallilt müüdava vee osakaalu.

– Abistame korteriühistute elanikke auditite läbiviimisel ja ühistute petturitest juhatuste vastu kohtuhagide algatamisel.

Selleks tasub linn ettemakstava laenuna kuni 75% auditi ja kohtuhagide maksumusest, mis linnale pärast auditit ja kohtuotsuste jõustumist tagastatakse või nõutakse õigustatud ja petmisi tuvastatud auditite korral sisse korteriühistute süüdimõistetud esimeestelt.

*

5. Linna sidevõrgud

– Piirame Tallinna TV eelarvet ja takistame seal erakondadesse kuuluvate isikute erakondliku lobitegevuse.
– Linn loob linnaraadio, kus hakatakse jooksvalt edastatama infot selle kohta, mis linnas toimub, sh ummikute, teetööde, rikete, veekatkestuste, samuti huvi- ja kultuuriürituste, koolituste jms kohta.

Niiviisi toome linna igale perele otse koju kätte.

*

6. Tallinna linnapanga mõte on endiselt jõus

– Linn hoiustab raha oma linnale kuuluvas linnapangas.

Seal saaksid ka elanikud arveid avada ning väiksemate teenustasudega pangamakseid tasuda ja odavamate kaardihooldustasudega arveldada.

– Linn saaks sekkuda välismaiste erapankade kaardimaksetega laekuvate tulude saamisesse ja panustada selle raha täiskordaja ulatuses alates Eesti taasiseseisvumisest Tallinnas elanud, nende 3 või enama lapsega nn põliste tallinlastest lastevanemate (mõlemad vanemad on põlistallinlased) lastetoetusesse.

Pered, kus on kolm või enam last, saavad poole kordaja suurust lisalastetoetust juhul, kui üks lapse vanematest on põlistallinlane, teine aga põline harjumaalane ehk taasiseseisvumise ajaks Harjumaa aladel elanud isik. Sellega loobub Tallinn Eestimaa kaugemaid paiku ning külasid ja valdasid rahvast tühjaks tõmbamast ja Eestimaad Tallinna keskseks loomast.

*

7. Kättesaadav puhas toit ja terve inimene!

– Hakkame ulatusliku teavitustegevuse kaudu vahet tegema kahjulikul, vaid süsivesikuterikkal ja tervist laastaval söögil ning tervislikul, toitaineterikkal toidul.
– Avame Tallinna omandis tervisliku toidu kauplused, mida varustavad kohalikud mahetalunikud.
– Rajame Harjumaa mahetalunike jaoks korraliku põllu- ja aiasaaduste ning linnaelanike jaoks aga tervislike metsamarjade müümiseks linnaturu, kus Tallinnas või Harjumaal ametlikku elukohta omavad talunikud saavad tasuta kaubelda.
– Korvame linnas asuvatele ja tosinale uuele avatavale mahekauplusele ruumide kulud.
– Koostame Harjumaa enda rahvusliku kapitaliga ettevõtete nimistu, et inimesed saaksid eelistada ja oma ostudega toetada just kohalikke ettevõtteid.
– Loome Tallinnasse linna halduses oleva loodusravikeskuse, kus müüakse tervendavaid looduslikke taimi ja nendest valmistatud tooteid.
– Liikumiste „Tallinn terveks ja inimesed elujõulisteks“ ning „Reibas vanaduspõlv“ raames hakkab linn korraldama avalikke tervisliku toitumise loenguid ning koolitama holistilisi toitumisnõustajaid.

Tegutseme selle nimel, et igaüheni jõuaks teadmised, kuidas elada tervena, elujõulisena ja reipana kõrge vanuseni, seejuures linna sotsiaalsüsteemi koormamata ja raha linnast välja viiva ning inimesi seni mittetervendanud tabletiravi vajamata.

– Loome hoolde- ja vanadekodudest asutused, mis ei saa sinna sattunutele mitte viimseks elupaigaks, vaid tegelikeks tervenemisasutusteks, kust puuetega inimesed ja vanurid saaksid taas tervenenutena ühiskondlikku ellu naasta ja iseseisvalt, linna sotsiaalrahastusi ülekoormamata elama asuda.
– Hoolekandeasutustes, kus kergemate puuetega hoolealused ei tervene, vahetame välja juhtkonna ja ka senised ebatõhusad tegevuskavad.

Koostame igale hoolealusele isikliku tervenemiskava, mis keskendub tervislikule toitumisele ja keha puhastumisele raskmetallidest, mürkainetest ja parasiitidest, ning aitame sealsetel hoolealustel taas tervetena ellu naasta.

*

8. Tallinn lastesõbralikuks!

– Lasteaiakohtade kriitilist puudust arvestades tuleb avada nii palju lasteaedu, et kaoksid järjekorrad.
– Lisaks sellele tuleb lastehoiuga võrdsustada väljakoolitatud lapsehoidjad, kellele linn maksab sarnaselt lasteaedadele pearaha. Kui linn ei suuda lastehoidu tagada, siis tuleb pearaha maksta lapsevanematele.
– Suurendame lasteringide pearahatoetusi.
– Maksame pere neljandale lapsele sünnitoetust 9000 eurot.
– Pakume lasteaedades ja koolides vaid mahedat ja tervislikku ning 85% ulatuses kodumaist toitu, mille koostises oleks enam kui 50% toorest, fermendi- ja vitamiinirohket toitu ja samas vähem süsivesikuid, sh suhkruid.
– Keelustame koolides pagulaste- ja homoteemalise kihutustegevuse ning laseme lastel sirguda ilma kitsaste poliitiliste rühmituste surveta.
– Loome lasteaedade juurde lemmikloomatoad, kus oleksid koduküülikud, merisead, papagoid, kalad, kassid ja muud koduloomad, et lapsed saaksid seal käia loomade eest hoolt kandmas.

See loob olukorra, kus lastega pered ei peaks ise endale lemmikloomi võtma ja iga päev nendega tegelema, vaid lapsed saaksid ise soovi korral lemmikloomade juurde minna ja neid lemmikloomatubades nunnutada ja kaisutada. See välistab ka olukorra, kus linnas suureneb pidevalt mahajäetud kasside ja koerte arv, mis muutub linnale palju suuremaks koormaks kui avalike lemmikloomatubade ülalpidamiskulud.
Loodame sinna kaasata noori, kes õpetaksid lastele loomadest hoolimist, nende eest hooltkandmist ja armastust loomade vastu, rikastades selle kaudu ka meie ühiskonda südamlike noortega, kes looduse kaudu ka ühiskonnas toimuvat paremini märgata suudaksid ning oleksid juba maast madalast empaatilised ja armastavad.

 


9. Puhas elu- ja looduskeskkond

– Teeme Tallinnast rohelise ökolinna – Euroopa esimese ökopealinna.
– Hakkame kaitsma vanaaegseid paekiviehitisi ja keelustame linnas ehituspornograafia –  klaasist elamute ehitamise – ning võtame Budapesti sarnaselt suuna linnapildi kiviarhitektuuriga kaunistamisele, lubades ehitada vaid sajandeid püsivaid ja ehituslikult nägusaid täiskiviehitisi.
– Võtame Tallinna haljasalad kaitse alla.
– Linna tühermaad ja pargid tuleb uuenduste käigus välismaalt sisse ostetavate pärnade ja muude ilupuude asemel täis istutada kohalikest puukoolidest ostetud kandvate viljapuudega, kus sügisel saaks rahvas omale laias valikus tasuta puuvilju korjata.
– Loome Tallinnasse ehitusmaterjalide taaskasutuskeskuse, kuhu inimesed saavad tuua järelejäänud ehitusmaterjale ning sealt neid ka odavalt soetada.

Praegu hävitatakse jäätmejaamadesse toodud ehitusmaterjalid ära, mis on ilmselge raharaiskamine ja sageli ka keskkonda reostav, teisalt on selline tegevus kahjulik inimestele, kes peavad alati uued materjalid ostma ning kuna tootjad on suuremas osas välismaised, liigub jällegi raha Eestist välja.

– Loome inimeste tervise huvides ning neile puhtama linnaõhu tagamiseks ja linnaõhu puhtuse jälgimiseks linna mitmed õhuseirejaamad, mis hakkavad jälgima linnas vingugaasi, tahma, radioaktiivsuse ja õhus lenduvate raskmetallide, nagu alumiiniumi ja kaadmiumi jms hulka, ning võtame tarvitusele meetmed linnaõhu puhtuse tunduvaks parandamiseks.
– Kehtestame mobiilisaatjate võimsusele piirangud, lähtudes sõltumatute teadlaste, Saksamaa Ehitusbioloogia Instituudi ja Euroopa Nõukogu soovitustest,  mis võtavad praegusest oluliselt rohkem arvesse kiirguse bioloogilisi mõjusid.
– Kuna wifi-kiirguse terviseohtlikkus leiab aina rohkem tõestust, toetame ja soovitame tungivalt kõikjal wifi asemel kaabliga internetiühenduste taastamist ja paigaldamist. Muudame kaabliga internetiühenduse kättesaadavaks igale elumajale. Eelkõige laste- ja terviseasutused (lasteaiad, koolid, haiglad jms) ning ühistransport peavad olema wifi-vabad.

*

10. Aruka valija meelespea

– Nagu valimised on näidanud, pole mitte ükski välismaine valimisi vaatlev ühendus mitte kunagi valimisi põhjaliku hoolsusega vaadelnudki, nii OSCE kui ka Belarus Watch on valimisi vaadelnud vaid pinnapealselt ja hetkevisiitidena jaoskondi väisates. Selliseid pinnapealseid välkvisiite valimisjaoskondadesse tehes ja häältelugemise juures suuremas osas mitte viibides ei saagi mitte ükski valimisi vaatlev ühendus väita, et valimised on ausad ning turvalised.

– On ilmselge, et elektroonilised valimised pole turvalised ning kuna seni on valimistarkvara olnud auditeerimata ja selle lähtekood oli avalikkusele teadmata, ei saa keegi kindlalt väita, kuidas see tarkvara toimib ning kes, kuidas, kas ja kellele seal hääli saab edasi kanda.

– On teada ka see, et eelvalimiste järgselt on kõik eelhääletamisel antud hääled kolme ööpäeva jooksul omavalitsustes sorteerimisel, ilma mingisuguse vaatlejate poolse järelevalveta, ning seega on mistahes omavalitsuses võimalik eelhääletamisel antud sedeleid kasvõi kogu ulatuses välja vahetada.

– Ilmselge on ka see, et iga valimistel mitteosalev kodanik loob valimistel olukorra, kus tema eest saab hääletada keegi teine, sest valimisnimekirjade üle puudub valijatel mistahes kontroll, ja tuvastada hiljem kellegi teise poolt valija eest pandud allkirja on ilmselgelt võimatu.

– Eelnevat kokku võttes soovitame kõikidel, kes tahavad ausaid valimisi, minna esiteks kindlasti valima, välistades sellisel moel kellelgi teisel teie asemel hääle andmise, ja teha seda kindlasti vaid õigel valimispäeval, 15. oktoobril, omas kohalikus valimisjaoskonnas.

– Tegusamatel, ausatest valimistulemustest tõsisemalt huvitatud kodanikel aga soovitame minna valimisi vaatlema. Vaadelda tuleks valimistoimingut nii eelvalimistel, just viimasel päeval, häälte maakonniti jagamist ja omavalitsustesse äravedamist, kui ka seal järgnevat, kolmepäevast hoiustamist turvalisuse osas; ning muidugi ka õigel valimispäeval alates hommikust kuni hilisõhtuni (kasvõi vahetustega), häältelugemise lõpuni, ning õhtul kõrvutada jaoskonnas enda poolt kirja pandud valimas käinud valijate arvu lõplikus valimisjaoskonna aruandes märgitud valijate arvuga.