Peatame Pärnu linna elanike arvu vähenemise!

Olulised märksõnad ja tugipunktid on seejuures järgmised:

 

1. Pärnu tõmbekeskuseks!

Pärnu suurim probleem on talvine majanduse seiskumine. Mere- ja kuurorti teema on ju tore, aga talvel suikub linn unne. Linnas tuleb ka talviti elu „keemas“ hoida, et suureneksid linna tulud ning mh ka kaupluste ja hotellide käive. Selleks:

– Pärnust saab Eesti pealinn;

Pärnu Eesti pealinnaks võib tunduda utopistlik, aga kui suurelt ei mõtle, siis suuri asju ka ei juhtu. Sest miks ka mitte, kui vaatame pilti laiemalt ja mitmekümne aasta perspektiivis – Pärnu kliima on parem, Riia linn ja Euroopa on lähemal. Logistilised eeldused on olemas – Pärnus on nii pääs merele kui ka oma lennujaam.

Pealinnas ei peagi olema kõige rohkem inimesi, küsimus on elukeskkonnas, mida Pärnu suudab pakkuda ja see on igas mõttes Tallinnast palju parem.
Ka Lõuna-Eesti võidaks sellest – Valga- ja Viljandimaa ei oleks enam perifeeriad.
Kirik peaks asuma keset küla, mitte aga kõige kaugemas servas.
Ja vaadakem mujale maailma – Nigeeria, Kasahstan ja Brasiilia on oma pealinnad suurinnadest ära viinud, puhtamasse ja hubasemasse keskkonda.

– ehitame Pärnusse Troopikumi;

Pärnu vajab sisehalle, kus rahvas ka talviti käiks. Seepärast hakkame kõigepealt ehitama suurt klaastroopikumi – troopikasaart pooleldi meres, mis võimaldab aastaringselt meres ja basseinides ujuda ja liivarannal peesitada (a’la https://en.wikipedia.org/wiki/Tropical_Islands_Resort ). Selline atraktsioon tõmbaks turiste kogu maailmast ning samas elavdaks oluliselt ka siseturismi. Ehituse rahastamine toimub osaliselt linna eelarvest, ent suurema osa kannab ühisrahastus, kuhu oleks kaasatud nii eraisikud kui ka ettevõtjad.

Järgmine plaan on Baltikumi suurima AHHAA-tüüpi teaduskeskuse rajamine.

Sellised turistimagnetid annaksid aastaringselt tööd Pärnu restoranidele ja söögikohtadele, mis praegu vaevu üle talve elavad.

– avame Pärnu Ülikooli;
– teeme korda ja paneme käima Pärnu lennujaama;
– toome Pärnu sadamasse saartekruiiside väljumised.

 

 

2. Kättesaadav puhas toit ja terve inimene!

– Avame Pärnus linna omandis tervisliku toidu kauplused, mida varustavad kohalikud mahetalunikud.
– Rajame Pärnumaa mahetalunike jaoks korraliku põllu- ja aiasaaduste turu. Pärnumaal registreeritud asu- või elukohaga talunikud saavad siin tasuta kaubelda.

Sellega loome kodumaistele ettevõtjatele paremaid võimalusi ettevõtluseks. Oluline on tagada inimestele tegevus ja töö aastaringselt, eelkõige talvisel ajal, ning väljavaade ka lihtsale inimesele.

– Korvame linnas asuvatele mahekauplustele ruumide kulud.
– Koostame Pärnumaa enda rahvusliku kapitaliga ettevõtete registri, et inimesed saaksid eelistada ja oma ostudega toetada kohalikke ettevõtteid.
– Loome Pärnusse loodusravikeskused, kus müüakse tervendavaid looduslikke taimi ja nendest valmistatud tooteid.
– Pärnu hakkab korraldama avalikke tervisliku toitumise loenguid ning koolitama holistilisi toitumisnõustajaid. Tegutseme selle nimel, et igaüheni jõuaks teadmised, kuidas elada tervena, elujõulisena ja arstiabi vajamata.

 

3. Pärnu lastesõbralikuks!

– Tagame, et igas vallakeskuses on kool – esmajärjekorras algkool, siis ka põhi- ja keskkool.
– Pakume lasteaedades ja koolides vaid mahedat ja tervislikku ning 85% ulatuses kodumaist toitu, mille koostises oleks enam kui 50% toorest, fermendi- ja vitamiinirohket toitu ja samas vähem süsivesikuid, sh suhkruid.
– Keelustame koolides pagulaste- ja homoteemalise kihutustegevuse ning laseme lastel sirguda ilma kitsaste poliitiliste rühmituste surveta.
– Keelame kaitsesüstid koolides ja lasteaedades. Jäägu need protseduurid ainult meditsiiniasutustesse immunoloogide teha.
– Suurendame lasteringide pearahatoetusi.
– Maksame pere neljandale lapsele sünnitoetust 5000 eurot.
– Loome lasteaedade juurde lemmikloomatoad, kus oleksid koduküülikud, merisead, papagoid, kalad, kassid ja muud koduloomad, et lapsed saaksid seal käia loomade eest hoolt kandmas.

See loob olukorra, kus lastega pered ei peaks ise endale lemmikloomi võtma ja iga päev nendega tegelema, vaid lapsed saaksid ise soovi korral lemmikloomade juurde minna ja neid lemmikloomatubades nunnutada ja kaisutada. See välistab ka olukorra, kus linnas suureneb pidevalt mahajäetud kasside ja koerte arv, mis muutub linnale palju suuremaks koormaks kui avalike lemmikloomatubade ülalpidamiskulud.
Loodame sinna kaasata noori, kes õpetaksid lastele loomadest hoolimist, nende eest hooltkandmist ja armastust loomade vastu, rikastades selle kaudu ka meie ühiskonda südamlike noortega, kes looduse kaudu ka ühiskonnas toimuvat paremini märgata suudaksid ning oleksid juba maast madalast empaatilised ja armastavad.

 

 

4. Puhas elu- ja looduskeskkond

 – Võtame Pärnu haljasalad kaitse alla.
– Kehtestame mobiilisaatjate võimsusele piirangud, lähtudes sõltumatute teadlaste, Saksamaa Ehitusbioloogia Instituudi ja Euroopa Nõukogu soovitustest, mis võtavad praegusest oluliselt rohkem arvesse kiirguse bioloogilisi mõjusid.
– Kuna wifi-kiirguse terviseohtlikkus leiab aina rohkem tõestust, toetame ja soovitame tungivalt kõikjal wifi asemel kaabliga internetiühenduste taastamist ja paigaldamist. Muudame kaabliga internetiühenduse kättesaadavaks igale elumajale. Eelkõige laste- ja terviseasutused (lasteaiad, koolid, haiglad jms) ning ühistransport peavad olema wifi-vabad.
– Loome inimeste tervise huvides ja neile puhtama linnaõhu tagamiseks mitmed õhuseirejaamad, mis hakkavad jälgima linnas vingugaasi, tahma, radioaktiivsuse ja õhus lenduvate raskmetallide nagu alumiiniumi ja kaadmiumi jm hulka, ning võtame tarvitusele meetmed linnaõhu puhtuse tunduvaks parandamiseks.
– Loome Pärnusse ehitusmaterjalide taaskasutuskeskuse, kuhu inimesed saavad tuua järelejäänud ehitusmaterjale ning sealt neid ka odavalt soetada.

Praegu hävitatakse jäätmejaamadesse toodud ehitusmaterjalid ära, mis on ilmselge raharaiskamine ja sageli ka keskkonda reostav, teisalt on selline tegevus kahjulik inimestele, kes peavad alati uued materjalid ostma ning kuna tootjad on suuremas osas välismaised, liigub jällegi raha Eestist välja.

 

5. Linnamajandus ja elukorraldus

– Seisame selle eest, et kesklinna elanikud saaksid oma kodu lähedal tasuta parkida.
– Pärnu sekkub linna reklaamiturgu ning loob oma linnamaale arvukad reklaampüstikud, et praegu reklaamituru vallutanud väliskorporatsioonide kõrval linnas püstitatud reklaamilt tulu teenida. Sellega vähendame raha väljavoolu linnast ning reklaami teel teenitud tuluga parandame linnakodanike heaolu.
– Abistame korteriühistute elanikke auditite läbiviimisel ja ühistute petturitest juhatuste vastu kohtuhagide algatamisel, tasudes ettemakstava laenuna 75% auditi ja kohtuhagide maksumusest, mis linnale pärast auditit ja kohtuotsuste jõustumist tagastatakse või nõutakse õigustatud ja petmisi tuvastatud auditite korral sisse korteriühistute süüdimõistetud esimeestelt.

 

6. Targa valija meelespea

– Nagu valimised on näidanud, pole mitte ükski välismaine valimisi vaatlev ühendus mitte kunagi valimisi põhjaliku hoolsusega vaadelnudki, nii OSCE kui ka Belarus Watch on valimisi vaadelnud vaid pinnapealselt ja hetkevisiitidena jaoskondi väisates. Selliseid pinnapealseid välkvisiite valimisjaoskondadesse tehes ja häältelugemise juures suuremas osas mitte viibides ei saagi mitte ükski valimisi vaatlev ühendus väita, et valimised on ausad ning turvalised.

– On ilmselge, et elektroonilised valimised pole turvalised ning kuna seni on valimistarkvara olnud auditeerimata ja selle lähtekood oli avalikkusele teadmata, ei saa keegi kindlalt väita, kuidas see tarkvara toimib ning kes, kuidas, kas ja kellele seal hääli saab edasi kanda.

– On teada ka see, et eelvalimiste järgselt on kõik eelhääletamisel antud hääled kolme ööpäeva jooksul omavalitsustes sorteerimisel, ilma mingisuguse vaatlejate poolse järelevalveta, ning seega on mistahes omavalitsuses võimalik eelhääletamisel antud sedeleid kasvõi kogu ulatuses välja vahetada.

– Ilmselge on ka see, et iga valimistel mitteosalev kodanik loob valimistel olukorra, kus tema eest saab hääletada keegi teine, sest valimisnimekirjade üle puudub valijatel mistahes kontroll, ja tuvastada hiljem kellegi teise poolt valija eest pandud allkirja on ilmselgelt võimatu.

– Eelnevat kokku võttes soovitame kõikidel, kes tahavad ausaid valimisi, minna esiteks kindlasti valima, välistades sellisel moel kellelgi teisel teie asemel hääle andmise, ja teha seda kindlasti vaid õigel valimispäeval, 15. oktoobril, omas kohalikus valimisjaoskonnas.

– Tegusamatel, ausatest valimistulemustest tõsisemalt huvitatud kodanikel aga soovitame minna valimisi vaatlema. Vaadelda tuleks valimistoimingut nii eelvalimistel, just viimasel päeval, häälte maakonniti jagamist ja omavalitsustesse äravedamist, kui ka seal järgnevat, kolmepäevast hoiustamist turvalisuse osas; ning muidugi ka õigel valimispäeval alates hommikust kuni hilisõhtuni (kasvõi vahetustega), häältelugemise lõpuni, ning õhtul kõrvutada jaoskonnas enda poolt kirja pandud valimas käinud valijate arvu lõplikus valimisjaoskonna aruandes märgitud valijate arvuga.