Juba aastaid on võim kaugenenud rahvast. Näeme seda igapäevaselt ning olukorra kirjeldamiseks ei olegi pikemat sissejuhatust tarvis. Toon välja vaid lihtsa ja koondava fakti: KOV valimistel osaleb hoolimata massiivsest valimiskampaaniast kõigest 45-60% valijatest, sedagi vaid tänu e-hääletusele, mis omakorda on kahtlase väärtusega asi. Keeldun uskumast, et Eesti inimesed on ignorantsed ning hoolimatud oma kodukoha suhtes või on nad nii laisad, et ei osale seetõttu valimistel
Kauakestvad E-valimised ja eelvalimised on ju tehtud kõikidele kättesaadavaks ja äärmiselt lihtsaks, kuid hoolimata sellest keelduvad inimesed teadlikult valima minemast. Põhjus on ülimalt lihtne: tänased poliitikud ei räägi asjast ning elavad oma edumullis, olles pimestatud rahva tegelikest probleemidest ja väldivad teemasid, mis inimesi tegelikult huvitaksid. Kindlasti ei saa ka mainimata jätta asjaolu, et inimesed ei usalda tänast valimissüsteemi oma ülekantud häältega, asendus- ja kompensatsioonimandaatidega ning öiseid häälte lugemisi suletud uste taga, kus nii eelvalimiste kui ka õigel päeval antud hääli on võimalik võltsida väga kergelt nii kastide äravahetamise kaudu kui ka pakkidega öösiti linnavalitsuse hoonetes hääletades, kuhu vaatlejatel juurdepääs puudub. Nii mõneski omavalitsuses hakatakse hääli lugema alles järgneval päeval. Mis toimub öösel suletud uste taga on 99,9%-le elanikest teadmata. Nagu öeldakse, pole tähtis, kes hääletab. Oluline on vaid see, kes need hääled kokku loeb.
On kahte sorti inimesi: ühed, kes restorani astudes kindla menüü järgi toidu valivad, isegi juhul kui pakutavad road neile meeltmööda ei ole. Teised aga tagastavad menüü ning lahkuvad restoranist, sest sobilikku valikut ei õnnestu pakutavate roogade seast leida.
Eestis on välja kujunenud olukord, kus on esimese sordi inimesed ja kõik ülejäänud ehk hüljatute ning kõrvale lükatute mass kuhu kuulub enamus, ilmselt ka Sina, kes sa neid veergusid loed. Esimene Eesti, kes peab end välja valituks ning teistest paremaks eliidiks ja keda me näeme igapäevaselt kõikvõimalikes meediakanalites domineerimas on uppumas oma edevusse ning egoistlikku kõiketeadvusse ning eksimatusse maailmapilti, kus ei sallita silma otsaski teisi arvamusi. Meie arvamusi. Eesti Ellujäämise Liikumise liikmete arvamusavaldusi blokeeritakse süstemaatiliselt ning luuakse avalikkusele moonutatud tegelikkus, võltsreaalsus, mis välistab eriarvamused meie ühiskonna ülesehitamise võimalustesse. Kinnimakstud klaköörid ning palgalised kolumnistid koos ajakirjanike armeega kummutavad koos hoogsa sõnamulinaga kõik teised arvamused, liigitades eriarvamuste esindajad küll putinistideks, homofoobideks, kremli agentideks, äärmuslasteks, radikaalideks, populistideks jne.
Selle moonutatud võltsreaalsuse ehedaks näiteks võime välja tuua fakti, kuidas ERR blokeeris minu osalemise Pärnu linnapeade debatil, mis toimus 3. oktoobril. Eesti Ellujäämise Kogukonda Pärnus lihtsalt ei kutsutud, teavitusest mainimata. Jäime lihtsalt välja, sest ei mahtunud nende maailmapilti ega kuulunud salajastesse korporatsioonidesse ega klubidesse, kus määratakse rahvale tegelikud juhid. Valimised ja avalik debateerimine on vaid näitemäng rahvale, keda on vaja pimestada valikutest, mille on koostanud ühed ja samad menüü koostajad.
Ka Pärnu Postimees blokeerib meid teadlikult, muutes mängureegleid valimiste keskel. Kui meie 2. piirkonna esinumber Liis Ellert valimiste algusjärgus veel kutsuti teiste kandidaatidega ühise laua taha, siis mind, 1. piirkonna esinumbrit ja linnapea kandidaati enam mitte. Kaheksast kandidaadist kutsuti seitse, ainsana ei sobinud meie nende avalikku debatti. Kas toole jäi väheks? Oleksin võinud kodust kaasa võtta. Valimiste alguses ei olnud süstemaatiline tsensuur veel tööle hakanud, kõrgemad käsud olid veel edastamata. See ongi palju kiidetud võrdsus ja euroopalik sõnavabadus. Sellest kõigest järeldub vaid üks: meid peetakse süsteemi poolt piisavalt ohtlikuks ning meie teravalt püstitatud küsimusi ei tohi avalikkus teada. Kõik teised poliitilised jõud on süsteemi üks osa, ka opositsioonilised erakonnad ja mitmed kokku klopsitud valimisliidud, mille tagant paistavad suurärimeeste kõrvad ehk varjatud huvide pakett. Tänased nö uued opositsioonierakonnad on aga loodud juba aastaid poliitladvikusse kuuluvate poliitikute poolt. Kas oskate nimetada ühtegi tegelikku reaalset erakonda, mis oleks tehtud mõne uue inimese poolt?
Kõik need nö. uued erakonnad on tegelikult loodud vaid rahulolematute vaigistamiseks ning juhtide isiklike ambitsioonide täitmiseks. Koondades enda alla ühiskonnas rahulolematuid (meedias on kõik teed valla nii Helmedele, Herkelile, Ojulandile jne, kes tegelikult ju pole mitte mingid uued tegijad Eesti poliitmaastikul vaid juba 90-ndatest areenil) ning hoides neid rahulolematuid endi ridades sisulisi muutusi mittetegevate tegevustega ärksamaid ka aeg-ajalt välja heites ning ülejäänusid hirmu all hoides, elimineeritakse võimalus, et rahvas ise võiks leida endi seast juhid ning koonduda tõelisi muutusi läbiviivaks jõuks, rahvaliikumiseks, mis on võimeline tulema massidena tänavatele.
Meedia, kes on Pressinõukogu, tagatubade ning välisrahastajate lõa otsas on lihtsalt väljavalitute käepikendus olles muutunud sisuliselt kõige salakavalamaks ja ohtlikumaks jõuks ning otseseks julgeolekuriskiks Eesti rahvale ning kõige suuremaks, tegelikult ka sisuliselt ainsaks konkurendiks meile, Eesti Ellujäämisliikumisele ja meie loodavale erakonnale. Meedia soovib ise koostada menüü mida Eesti rahvale serveerida kui ainuvõimalikku lahenduste paketti. Kui tahame tuua pööret Eesti poliitikasse, tuleb luua Eesti Ellujäämisliikumisel enda meediakanalid, sh. levitada kõikvõimalikke paberväljaandeid ning korralda ise nende vedu inimeste postkastidesse – on allikaid, et nn. “vale meelsusega” infovoldikud ei jõuagi pärale. Eesti inimesed ei saa elada lõputult infosulus. Me ei saa võistelda edukalt võistlusel, kus meid disklahvitakse poole võistluse peal ära ostetud kohtunike ehk peavoolu meedia poolt.
Kõik inimesed väärivad uut võimalust. Praegu on ühiskonnas välja kujunenud olukord, mis sarnaneb minu hinnangul 20. sajandi alguse revolutsiooni eelsele ajale. Enamus inimesi on sisuliselt orjastumas ja peavad vaid laene teenindama tööd rabades ning hirmu tundes, et vale meelsuse avaliku väljanäitamisega, sh. sotsiaalmeedias võivad nad kaotada oma sissetulekud ja seega kaotavad oma võime laene teenindada. Sellega on tekkinud olukord, et inimesed kardavad oma meelsust avalikult väljendada ja on distantseerunud võimust. Meie ülesanne on tuua võimust võõrandunud inimesed ühiskonnast ja elust huvitunute sekka tagasi, me koondame Eesti kaaperdanud isikute viha teraviku meie liikumise vedurite peale. Meie pakume lahendusi, mis puudutavad lihtsat Eesti inimest, et nad tuleksid ühiskonna ellu tagasi ning näeksid uut lootust nii iseendas kui riigis. Me keskendume traditsioonilisest haridusest ja eduühiskonnast kõrvale jäetutele, kes tegelikult võivad tihti peale olla väga võimekad, kuid kes on valitseva kliki poolt juba igaveseks maha kantud kui lootusetute luuserite seltskond.
Kuidas me seda teeme?
Me käsitleme teemasid, mis on tähtsad lihtsatele inimestele, näiteks maaelanikele, väiketootjatele ja mikroettevõtjatele, keda Euroopa Liit ei toeta. Ja neid on palju. Keskendume neile, kes ei saa luua raha õhust, asutades MTÜ-sid mida rahastavad globalistid eesmärgiga lüüa segi meie ühiskonna alustalad ja põlised väärtushinnangud, asendades need juurteta uitmõtetega, mille keskmeks kohaks on individualism ja enda esikohale seadmine. Samuti tahetakse meie põliste Eestimaa elanike vanad pärimused ja põhimõtted segi lüüa mingite müstiliste eruoopalike väärtustega mille parimaid pärleid nägime just hiljuti Kataloonias, kus rahulikest meeleavaldajatest ning demokraatlikest hääletajatest tehti peksukotid ning keda rünnati halastamatult superpolitseinike poolt, tagudes lihtsaid inimesi, sh. vanureid, naisi, lapsi ja koeri metsikult jalahoopide ja kumminuiadega. Tegelikud euroopalikud väärtused on globalistide poolt juba ammu kaaperdatud ning asendatud hoopis rahvaste ja rasside segamisega ning traditsioonilise peremudeli lõhkumisega võrdsuse ja vabaduse kaitsemaskide ning loosungite nime all.
Meie ülesandeks on luua võimalused, et elu maal jätkuks läbi lasterikaste perede. Me tahame luua tingimused ja maksuerisused, mis suunavad noored maale. Me toetame väikekoole, koduõpet, haridussüsteemi muutmist läbi loovate ja käeliste tegevuste. E-riigist loome meie Ö-riiki ehk ökoriiki. Me toetame peretalude võrgustikku, laiendades ja suurendades haja-asustuse joogivee, kanalisatsioonide ja energeetika programme sellisel määral, et äärealadel elavad praegused riigi ja kov-ide poolt hüljatud pered, kes elavad tihti 19. sajandi tingimustes nagu me „Kodutunde“ saatest pidevalt näeme, saaksid omale kaasaegsed pesemistingimused, et elektrita maaelanikud saaksid lihtsalt ja kergelt endale ise elektrit hakata tootma ning seda ka müüma. Meie ülesandeks on luua riiklikke taluühistuid, mahepoodide ja loodusravikeskuste kette. Me toetame mahetootmist sel määral, et intensiivpõllumajandus, mille tagajärjeks on muldade viljatus, looduse, toodetava toidu ning mesilaste mürgitamine kaoks ajaloo prügikasti. Me toetame ka rahvuslikul kapitalil põhinevaid pankasid, tööstuseid ja maavarade väärindamisega tegelevaid ettevõtteid. Me ei lase Eestit paljaks varastada ega muuda seda mahajäetud kaevandusalaks, kus võime vaid looduskaitsealadel pühapäeviti pileteid osta, et seal selfisid teha siis, kui multikuursest linnast väljume!
Me ei lase Eesti maaelul hävida, sest seal on meie rahva juured. Meie ülesandeks on rahva äratamine võltsreaalsusest, mida loob meile peavoolumeedia. Loobugem kerglaslikust meedia sõltuvusest, mis ei lase meil reaalses elus osaleda vaid hoiab kinni valede ja pealiskaudsuse võrgustikus.
Hoiame Eestimaad!
Tarmo Kask
Kõne on esitatud ka 7. oktoobril Eesti Ellujäämisliikumise poolt korraldatud konverentsil, kuhu ei ilmunud hoolimata kutsetest nagu kokkulepitult mitte ühtegi ajakirjanikku.
