Allolevad tegevussuunad ja põhiseisukohad on vastu võetud üldkoosolekul 4.08.2018. Jätkame täiendamist järgmisel üldkoosolekul. Ettepanekud on oodatud e-posti aadressile info@ellujaamiserakond.ee .

 

Eesti Ellujäämisliikumise / Eesti Ellujäämise Erakonna põhiseisukohad ja tegevussuunad

Üldpõhimõte: Igasugune tegevus peab rajanema koostegevusele, mitte konkurentsile.

1. Majandus

1. Tõdeme, et ükski probleem riigis pole lahendatav, kui rahvas on näljas, mitte ükski! Tõdeme ka seda, et eesti rahvast toidab üksnes Eesti rahvuslik majandus, aga mitte kogu majandustegevus Eesti territooriumil. Seetõttu on eesti rahva ellujäämise esmaseks eelduseks rahvusliku majanduse juhtpositsioonile viimine.

2. Majandustegevus koosneb iga riigi territooriumil rangelt kahest osast: residentide majandus­tegevus ( = rahvuslik majandus) ja mitteresidentide (välisriikide kodanikud, väliskapital) majandustegevus. Kogu majandustegevust mõõdab sisemajanduse koguprodukt – SKP. Residentide majan­dustegevust (seega siis Eesti rahvuslikku majandust) mõõdab rahvuslik koguprodukt – RKP. Kusjuures RKP = SKP – VK (VK – Eestist väljaveetud kasum).
Eesti on erandlik selles halvas mõttes, et mitteresi­dentide puhaskasumi väljavool on erakordselt suur, see tähendab, et Eesti rahvuslik majan­dus on nõrgestatud, et Eesti on uuskoloniseeritud riik, kus elani­kud on väliskapitali odav orjatööjõud.

3. Maailmas on riigid majanduspoliitiliselt jagunenud nii: uusliberalistlik kapitalism (põhiliselt lääne tööstusriigid), rahvus­riiklik protektsionism (Kagu-Aasia edukad majandusrii­gid), uuskoloniseeritud riigid (need, mis on aluseks võt­nud Rahvusvahelise Valuutafondi majanduspoliitika). Eesti on tüüpiline uuskoloniseeritud riik, mille rahvuslik majandus on sisuliselt hävitatud, kus peremehetseb võõ­ras (väliskapitali) majandustegevus.

4. Selgitame rahvale, et kaasajal pole olemas mingit liberaalset majanduspoliitkat, vaid on olemas üksnes „võitja-võtab-kõik“-tüüpi neofašistlik majandusgenotsiid nõrgemate suhtes. Eesti rahvas on just see nõrk ja rumal, kes meelitati surmalõksu selle üheainsa sireenliku lihtlausega: lähme Euroopa Liidu rikkusele kallale!!!

5. Rahvusliku majanduse päästmiseks peab seadu­sed viima vastavusse rahvusliku majanduse eelistamispoliiti­kaga – tuleb üle minna protektsionistlikule majanduspoliitikale. Majandus ja Eesti Pank tuleb välja tuua IMF-i juhtimise alt ning Eesti Pank panna täitma üksnes riigi keskpanga funktsioone.

6. Loome kogukondliku kaubavahetusvõrgustiku.

7. Muu hulgas peab Eesti Pank taastama / üles ehitama Eesti rahvusliku panganduse. Alles vaba laenuvõimaluse tagamine rahvuslikule majandusele avab tee selle ülesehitamiseks. Praegu Eestit valit­sevad Rootsi äripangad viivad teadlikult ellu meie rahvusliku majanduse halas­tamatut hävitamispoliitikat, seeläbi eesti rahva riiklusvõime hävitamispoliitikat.

8. Teavitame, et piiratud mahus võib riiki lasta ka välisinvesteeringuid, kuid see eeldab, et nende iseloom on range kontrolli all: tõkestada tuleb sellis­te välisinvesteeringute sissetulek, mille eesmärgiks on siseturu ja ressursi ülesostmine. Riiki tohib lasta vaid Eestile kasulikke investeeringuid, sealjuures kõikidest geopoliitilistest ruumidest – tuleb rakendada välis­investeeringute ja majandussidemete geopoliitilise tasakaalustatuse printsiipi (vt „Eesti & geopoliitika“ II, lk 183-199).

9. Kõikidele peab selgeks saama, miks Rail Baltica on eesti rahvale surmavalt eluohtlik, sest see on suunatud üksnes meie ressursi (maavarad) ülesostmisele ja väljaveole. Reisjateveole orienteerumine on riiklikule majandusele sama otstarbekas kui ujujale tuukrisaapad. Tegemist on tüüpilise juhtumiga, kus kohalikud orjad sunnitakse ehitama valmis tee, et vallutajad saaksid sellel tõldadega sõita ja meie rikkuse omale koju tassida.
Analoogiline suhtumine peab valitsema ka teiste suurprojektide suhtes – näiteks puidutöötlemistööstuse Sylvester (müüdi maha välismaale kohe peale valmimist) või tselluloositehase ehitamise suhtes (mis müüakse maha kohe, kui see valmis saab) jne. Tuleb tähelepanelikult jälgida sedagi, kuidas väliskapitali teenistuses olev valitsus segab jälgi oma sõnakasutusega. Näiteks tselluloositehase ehitamist nimetatakse puidurafineerimistehase ehitamiseks!!!

10. Tuleb rakendada ekspordile keskenduvat rahvusprogram­mide põhist majandusstrateegiat, kusjuures taristu peab kuuluma riigile, näiteks raudteed, energeetikaettevõtted, suuremad sadamad jne.

11. Rahvus­liku majanduse kiirarendamisel teeme sobiva rõhuase­tuse ka Eesti erakordselt suurtele (per capita) maapõue- ja loodusrikkustele, erandlikult suurele geopoliitilisele potentsiaalile, mis tuleneb meie soodsast geograafilisest asendist. Kaevandamisest hoiame eemale väliskapitali, lubame nendele osalust vaid kuni 49%.

12. Loome rahvusliku majanduse jaoks arbitraažikohtu.

13. Selgitame rahvale, kuidas tema riiklusvõimet hävitatakse omandiõiguste ülevõtmise kaudu eesmärgiga muuta rahvas riiklusvõimetuks. Meie surmavaenlane pole mitte Venemaa Föderatsioon, vaid meie rahvusliku majanduse hävitajad. Eesti kaitsepoliitika peab algama Eesti majanduspoliitikast.

14. Selleks kõige esimese ja vältimatu sammuna tuleb korda teha Eesti Statistikaamet (vallandada väliskäsilased) ja selle poolt väljastatav teave viia täpsele faktoloogilisele tasemele (vt “Vello Leito: Eesti Statistikaamet – manipuleerija või rafineeritud kurjategija?”).

15. Eesti riigi ja selle majanduse väljaviimisel hukkumiskursilt tuleb järgmise võtmeküsimusena teha eesti rahvale selgeks, et ellujäämise tee saab rajada üksnes eesti rahvas ise – tuleb õppida ära tundma välishuvide teenistuses olevaid parteisid nende tegude, mitte sõnade järgi ja neid mitte valima. Sama kehtib ka kandideerijate suhtes. Eelseisvad kohalikud valimised on Eesti Ellujäämise Erakond pühendanud just sellele eesmärgile: õpetada inimesi järgmistel riigikogu valimistel tegema õige valik riigi ja rahva ellujäämise nimel. Sest rahvas võib ju tark olla küll, aga sellest pole mingit kasu, kui tõesed teadmised puuduvad.

2. Keskkond ja tervis

1. Kehtestame mürgimaksu mürkainete, ka tehislike ainete tootjatele ja maaletoojatele, vastavalt keskkonnaohtlikkusele ja sellele, kui pikk on nende looduses lagunemise aeg. Tootjad, kelle toodang kahjustab inimesi ja keskkonda, maksavad 75% oma kasumist keskkonnakassasse tekitatud kahju parandamiseks. Teadlased, kes on loonud keskkonda ja inimesi kahjustavad ained, peavad ise kahjud hüvitama ja endise olukorra taastama.

2. Keelustame GMO sisseveo ja kasvatamise Eestis, sh loomasöödana.

3. Lähtume oma igapäevategemistes loodusvarade säästmisest, välistame loodusvarade ülemäärase raiskamise.

4. Võtame kaitse alla siinse põhjavee, kui kõige elulisema ja üha olulisema maavara.

5. Kõikide maavarade kaevandamine on vaid riigi poolt lubatud ja vaid kohtades ning sellisel määral, mis ei kahjusta looduskeskkonda.

6. Täiustame pakendiringlust, märgistades kõik taaskasutatavad pakendid pakendimärkidega, taaskasutamatud aga kuuluvad lisaks mürkide/tehislike ainete maksustamisele topeltmaksustamisele veel ka pakendiaktsiisiga.

7. Seadustame katlamajades vaid kohaliku puiduhakke kasutamise, pakkudes sel moel teenistust kohalikele maaomanikele, vähendades sellega suuremahuliselt taastumatul loodusvaral – naftal – tuginevate kütteainete sissevedu ja selle soetamiseks ka rahaliste vahendite väljavedu.

8. Loome lennu- ja kiirgusseireametid, mis hakkavad mõõtma Eesti õhuruumis lendavate lennukite saaste ulatust ja rakendama meetmeid Eesti õhku saastavate lennuettevõtete vastu ning kaardistama ka kiirguse taset ja kiirgusohtlikkust igas linnas ja alevikus.

9. Keelustame aatomienergeetika ja mistahes radioaktiivsete energiaallikate sisseveo Eestisse ja nende kasutamise Eestis. Selle asemel anname rohelise tule väikese metallimahukusega ja odavamatele, vertikaalteljel, alati iga tuulesuunaga toimivatele ja tõhusamatele tuulegeneraatoritele.

10. Märgistame iga toidu ohtlike ainete sisalduse järgi erineval tasandil eristuvate ohumärkidega.

11. Võrdsustame praeguse allopaatilise meditsiini iidse loodusraviga ja hakkame rahastama mõlemat igal aastal vahekokkuvõtete alusel vastavalt määrale, kuivõrd kumbki nendest oma tõhusust tõestanud on.

12. Seame koolides juba algklassides sisse terviseõpetuse, mis hakkab käsitlema tegelikku tervist ja väärtustama terveks olemist kui kõige olulisemat eeldust loovaks, tegusaks ning pikaealiseks eluks.

13. Sulgeme riigieelarve kulul tegutseva haigekassa kui mõttetult ebatõhusa ning kuluka rahajagamisasutuse ning kehtestame vabatahtlikkuse alusel, sarnaselt tavakindlustusele toimiva ravikindlustuse.

3. Riigikaitse, julgeolek

1. Eesti Vabariigi (EV) julgeolek on rajatud heanaaberlikele suhetele naaberriikidega.

2. EV kaitsearmee koosneb piirivalvest, politseist ja Kaitseliidust, kelle omavahelist tegevust koordineerib kaitseväe juhatus.

3. EV kaitseväe juhataja allub EV presidendile. Kaitseliidu väiksematel üksustel on vastavalt väljaõppele relvad kodus või selleks määratud kohas.

4. Kogukonnad peavad kasvatama noormehi, kes on võimelised kaitsma oma kogukonda ja maad, lähtudes esivanemate kaitseoskustest, ning tegutsema oma kogukonna hüvanguks ja tegema koostööd teiste kogukondadega.

5. EV kaitsevägi on loodud EV territooriumi kaitseks ja ei millekski muuks. Eesti kaitsevägi ei osale teistes riikides toimuvas lahingutegevuses.

6. Eesti kaitsevägi võib teha sõjalist koostööd oma naaberriikidega, et kindlustada Balti piirkonnas rahu.

7. EV julgeoleku huvides võib EV kuuluda sõjalistesse liitutesse ainult sellel juhul, kui selline liit on moodustatud omariikluse kaitseks.

8. Suurima julgeolekuohuna näeme hetkel immigrante, mitte Venemaad.

4. Põllumajandus ja maaelu

1. Väike on parem kui suur. Toetame väikeste talude ellujäämist ja uute rajamist. Selleks loome väiketalude abistamise fondi. Müüme soodustingimustel eelisjärjekorra alusel lastega peredele (abielus ja vähemalt 1 laps) elektriliitumisega riigimaad. Laiendame, lihtsustame ja suurendame juba olemasolevat noorte talunike toetust.

2. Seame sisse kaitsetollid välismaistele subsideeritud importtoodetele. Sellega kaitseme kohalikku tootjat ja tarbijat, kes eelistaks kohalikku toodet. Kui tekib nõudlus, on mõtet ka toota ja pakkuda.

3. Kolmandikule riigipindalale koondumine ehk riik riigis ei ole jätkusuutlik riigi majandamine. Suurendame märkimisväärselt hajaasustuse programmi toetusi. 21. sajandi talumajapidamises peab olema vesi ja elekter! Riik ei tohi mõelda ainult sellele, mis on talle kasulik lühikeses perspektiivis (kasumlik elektriliitumine), vaid pikemas.
Suurendame programmi mitmekordselt ja garanteerime, et viie aasta jooksul on igas püsielanikega talus, kus on lapsed, vesi toas! 90% maksab riik, vajadusel järelmaksuga omaosalus. Sellega soodustame elu maal ja sellest tingituna tekib maal ka ettevõtlus ja töö.

4. Soodustame ettevõtlust maal. Selleks loome maksuerisusi, viime maal elavatele lastega peredele käibemaksu 0% peale (mõistliku summa ulatuses) kütuse jm osas. Samuti anname riigi või kohaliku omavalitsuse maad 99 aastaks tasuta rendile või müüme soodustingimustel Eesti kapitalil põhinevatele tehastele jms ettevõtetele, kes soovivad käivitada tootmist maapiirkondades, ka neile loome maksu erisusi.

5. Korvame erakorralised arstivisiidid maapiirkonnas elavatele inimestele.

6. Piirame maa müüki välismaalastele ja ostame neilt maad tagasi – lõpetame JOKK-skeemid, muutes seadusandlust.

7. Toetame mahetootmist, loome mahetootjatele maksuerisusi ja paremaid tingimusi.
Võtame 5 aasta eesmärgiks Mahe-Eesti, kus keskkonda ei mürgitata toksiliste taime- ja putukamürkidega.

8. Käivitame riikliku põllumajandusühistu liikumise (põllutööriistad, niidukid, kombainid, traktorid jne ringlusse). Seadmed saavad hiljem erastada kodumaised ettevõtted.

9. Innustame tööstuskanepi kasvatamist. Loome maksusoodustusi tööstusliku kanepi kasvajatatele.

10. Toetame põlist taimekasvatusviisi – permakultuuri.

5. Välispoliitika ja geopoliitika

1. Meie välispoliitika aluseks on läbirääkimised kõikide riikidega võrdsetel ja vastastikku kasulikel alustel. Oleme nõus liituma üksnes riikide liiduga ja võrdsetel alustel. Eesti riigi liit praeguse Euroopa Liidu kui liitriigiga tuleb lõpetada.

2. Õnneks pole enam otsest vajadust pidada poliitilist võitlust Euroopa Liidust lahkumise eest, sest EL-i lagunemine on alanud ja riikide koondumine samuti. Kui (oletatavasti) loodav Visegrádi riikide liit saab tõeks, siis kaalume Eesti sellega koostegevusest johtuvat võimalikku kasu.

3. Esmane on lugupidavad suhted oma naabritega.

4. Me ei toeta meie naabrite vastu aetavat vaenulikku poliitikat.

5. Me ei poolda USA jt võõrvõimude kohalolu Eestis.

6. Soovime, et kõik riigid austaks teiste riikide sõltumatust ja riigipiire. Austame teiste riikide sõltumatust ja taunime otsest sõjalist sekkumist teisteriikide siseasjadesse.

7. Eesti välispoliitiline „Nokia” on geopoliitilise subjektsuse väljaarendamine – Eestist geopoliitilise vaheruumi väljaehitamine ida ja lääne vahele. Näeme Eestis sillaehitaja rolli.

8. Lähtudes soovist kaitsta Eesti noormeestest sõdurite elu, näeme me Eestit väljaspool NATO sõjategevust.

6. Haridus

1. Kooli aluspõhimõte peab olema loovuse arendamine ja isiksuse väljakujunemise soodustamine. Kooli eesmärk on luua tingimused lapsest loova inimese kasvamiseks. Kool on koht, kus laps saab teostada oma loomingut, lihvida ja täiustada oma isiksust ja andeid. Kool õpetab konkurentsi asemel koostegutsemist.

2. Väike on parem kui suur. Lõpetame riigigümnaasiumide eelisarendamise. Maal peab olema gümnaasium lähima 25 km raadiuses. Iga gümnaasiumi lõpetaja peab kaasa saama eriala, millega kohe ka tööturule siseneda. Iga 10 km raadiuses peab olema põhikool, kus antakse kvaliteetset õpet. Selleks viime koolide juhtimise piirkondliku juhtimise alla, igas koolis ei pea olema täiskohaga füüsikaõpetajat ega direktorit, küll aga kvaliteetselt läbiviidud ainetunnid (suuname raha õpetajate logistikaprobleemidesse).

3. Loome igipõlise koolituse, mis välistab praeguse kõrgharitud isikute vorpimise. Pooldame kõrghariduse asemel inimeste loomulikku harimist.

4. Muudame praegu kehtiva tasuta kõrghariduse süsteemi. Tasuta kõrgharidus on populistlik utoopia, mis ei teeni tegelikke eesmärke. Tasuta kõrghariduse tõttu on töötaval inimesel, kes soovib kaugõppes tasulist ümberõpet saada, täna võimatu õppida ülikoolis paljusid erialasid. Loome jälle võimalused siseneda tööturule läbi oma töö ja raha ehk taastame tasulise kõrghariduse (tasuta kõrgharidus siiski täielikult ei kao).

5. Kui inimene on omandanud Eestis tasuta kõrghariduse, peab ta teenima Eesti rahvast ehk Eestis töötama sama kaua, kui õppis.

6. Garanteerime, et tulevikus töötavad koolides ka mehed, vähemalt 30-70 suhtega. Selleks tõstame kõikide õpetajate palku, et meestel tekiks motivatsioon koolis töötada. Samuti taastame pika suvepuhkuse (1. juunist 1. septembrini).

7. Lasteaiakohtade tagamise asemel soodustame laste kodus kasvatamist. Lapsepõlve üks esimesi traumasid on lapse eemaldamine perest ja eelkõige emast – ehk lapse saatmine lasteaeda. Väikelaps peab olema emaga, side vanemaga on lapse arenguks väga oluline.

8. Õpingud koolides muudame faktide tuupimisest loovusele ja loogikale orienteerituks. See toob kaasa ka poisslaste huvi suurenemise õpingute vastu ning lõpeb naiste valitsemine haridussüsteemis. Korraldame täielikult ümber aine- ja töökavad.

9. Toetame ja soodustame Waldorf- ja Vodja mõisakooli tüüpi koolide loomist ja elushoidmist.

10. Viime kooliprogrammi sisse loodushariduse raames ravimtaimede õpetuse ja taimetarkuste edasiandmise.

11. Eelistame üldharidusele koduõpet ja väikseid kogukonnakoole.

12. Terve meessoo säilitamiseks on eelistatav eraldi koolid poistele ja tüdrukutele, kuna poisid arenevad tüdrukutest erinevalt.

7. Riiklus

1. Muudame Eesti igas mõttes tugevaks riigiks, kellega arvestataks nii lähedal kui kaugel.

2. Muudame eestlased uuesti väga elujõuliseks rahvaks.

3. Tugineme järjepidevusele 1918.-1934. aasta tõelise Eesti Vabariigiga ja tegutseme Eesti rahvusriigi taastamise nimel.

4. Lähtume Eesti rahvuslikest huvidest ja geopoliitilisest asendist ning lubame Eestil kuuluda ainult neisse rahvusvahelistesse liitudesse, mis tagavad Eesti iseseisvuse.

5. Rajame haldus- ja valitsemiskorra kodanike osalusele ning asendame haldusvõimu kartellimehhanismid rahvavõimule toetuva seadusandlusega.

6. Tagame riigis õiguskorra ning kodanike turvatunde.

7. Pooldame otsedemokraatiat ehk valitsemist rohujuuretasandilt, kus võim liigub kohalikult tasandilt riigi tasandile – nii pääseb ainult kõige parem ja väärikam Riigikokku.

8. Pere- ja sotsiaalpoliitika ning sotsiaalhoolekanne

1. Igal eesti põlisrahvuse esindajal on õigus võrdsele kohtlemisele ja sotsiaalsele julgeolekule.

2. Parandame omandireformi käigus tehtud vead. Riik koostöös kohaliku omavalitsusega hüvitab sundüürnikele tekitatud kahjud täies ulatuses.

3. Maadeomanikud, kelle maad ja metsad asuvad ajutise kontrolljoone taga Venemaal, saavad asendusmaad ja metsa praegusel Eesti territooriumil või neile hüvitatakse kahjud.

4. Likvideerime igasuguse sundkindlustuse.

5. Toetame eesti perekonda ja kodu kui eesti rahva püsimise alust. Rahva sotsiaalne julgeolek algab perekonna kaitstusest. Riigi sotsiaalpoliitika peab tagama lastekasvatamise, vanaduspõlve veetmise ning vajadusel haigete ja püsipuudega inimeste hooldamise.

6. Peresuhted mehe ja naise vahel on kõige olulisemad.

7. Abielu saab olla ainult mehe ja naise vahel. Kooselu samasooliste vahel ei kuulu seadustamisele. Lastendamine samasooliste paaride poolt on keelatud.

8. Pöörame lastele ja noortele ning lastega peredele erilist tähelepanu.

9. Loeme lapsekasvatamise kuni lapse 3-aastaseks saamiseni võrdseks palgalise tööga, nii et see tagab ühele lapsevanemale või -kasvatajale (juhul kui last ei kasvata bioloogilised vanemad) ka sotsiaalse kindlustatuse.

10. Tasustame lisarahaga tervena kasvavaid lapsi

11. Riiklik pensionisüsteem vajab põhjalikku ümberhindamist ja tänapäevastamist. Eakustoetuse arvestamisel tuleb aluseks võtta tööaastad ja inimese brutopalk. Riiklik eakustoetus peab olema vähemalt pool keskmisest brutopalgast.

12. Riigiametnike palgatõusud tuleb siduda elukalliduse kordajaga. Riigiametitesse töölevärbamine peab toimuma läbi sõltumatu tööjõuhõive nõukoja.

13. Riigis kehtivad sotsiaaltoetused peavad tõusma vastavalt elukalliduse kordajale. Püsipuudega ja represseeritute ning sotsiaalset abi vajajate piisavaks toetamiseks tuleb kasutada nii riigi kui ka omavalitsuste vahendeid.

14. Lähtudes põhitõest, et hea tervise ja haridusega rahvas suudab palju korda saata, peame vajalikuks inimsõbraliku ja tõhusa tervishoiumudeli loomist.

15. Inimesed peaks teadvustama, et tuberkuloos ja sõltuvushaigused on tervendatavad tervislike eluviiside ja õige toitumisega. Seepärast tuleks nende haigustega tegeleda loodusraviga tegelevate nõustajate abiga ning selliste patsientide psühholoogiline nõustamine ja loodusravi peavad olema riigi poolt tasuta. Sõltuvuste puhul tuleb keskenduda nende põhjuste väljaselgitamisele ja nendega tegelemisele, mitte selliseid inimesi ühiskonnast isoleerida, tekitades niiviisi pigem probleeme juurde.

16. Keelame alkoholi- ja tubakareklaami. Maksustame reklaamimaksuga filmides, muusikas ja teatris alkoholi ja tubaka tarbimise näitamise, kuna see meelitab lapsi läbi eeskuju alkoholi ja tubaka tarbimisele. Laste ees alkoholi tarbimine ja suitsetamine on trahviga karistatav. Tarbimisharjumuse kujunemisel ei tohi alahinnata reklaami ja avaliku eeskuju mõju.

17. Kanepi kasvatamine ja tarvitamine ning selle kahjulikud ja/või kasulikud mõjud tuleb võtta põhjalikuma sõltumatu uurimise alla.

18. Kõigile põhi- ja keskkooli õpilastele tuleb võimaldada tasuta lõunasöök.

19. Looduskaitse on rahvatervishoiu üks tähtsamatest alustest.

20. Majanduse, eriti tööstuse areng peab olema ranges kooskõlas tervishoiu- ja töökaitseseadustega.

21. Välistame kohustusliku “kaitse-“süstimise. Tagame selle, et lapsevanematel on enne otsuse langetamist kättesaadav igakülgne ja erapooletu teave nn kaitsesüstimisega saavutatavate hüvede ja kaasnevate võimalike kõrvalmõjude ja tagajärgede kohta, mille põhjal langetada teadlik otsus.

9. Lastekaitse

1. Muudame ära lastekaitseseaduse sätted, mis praegu võimaldavad aluseta eraldada bioloogilisest perest lapsi. Lapse eraldamine peab olema võimalik – nagu see varem oli – ainult juhul, kui tema elu või tervis on vahetus ohus.

2. Kehtestame seaduste sätted, mis on suunatud perekonna tugevdamiseks, vanemate autoriteedi tõstmiseks ning kohustame sotsiaaltöötajaid osutama perekonnale kõikvõimalikku abi.

3. Kehtestame kriminaalvastutuse ametnikele ja teistele isikutele, kes on alusetult eraldanud lapsi perest ja sellega põhjustanud lastele parandamatu füüsilise ja psüühilise tervise kahju.

4. Kehtestame lastekodudele ja asendusperedele laste olukorra osas range ja läbipaistva avaliku kontrolli. On lubamatu varjata kõike, mis toimub lastekodudes ja asendusperes, saladuse ja privaatsuse ettekäändel.

5. Võrdsustame perele makstavad vanemahüvitised ning lastekodudele ja asendusperedele makstavad toetused, et vältida lastega äritsemist.

6. Keelame homo-propaganda ja seksuaalkasvatuse tunnid lasteaedades ja koolides, ükskõik mis põhjustel neid rakendada tahetakse (tolerantsuse kasvatamise, tervise või mingi muu ettekäändel).

7. Keelame perekonna laimamise massmeedias. Lubamatu on viidata ilmselgelt otsitud ettekäänetele, sh taldrikute valamusse jätmine, korteris pole remonti tehtud, mööbel on kole või halvasti paigutatud, lapsevanemal on “halb” iseloom jne, nagu seda praegu ametlikes meediakanalites tihti tehakse.

8. Laste ümberlõikamine Eestis ja Eesti alaealiste kodanike ümberlõikamine mis tahes muus riigis on keelatud. Õigus kehalisele puutumatusele on inimese üks põhiõigusi.

9. Keelame vägivalda ja sõda levitavad mängud ning lõpetame Eestis vägivaldsete mängude tootmise. Filmidele kehtestame vägivallamaksu.

10. Rahvuspoliitika ja kultuuripoliitka

1. Eesti riigi mõte ja eesmärk on Eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimise ja arengu kindlustamine. See eeldab multikultuursuse ja rahvuste segamise tõkestamist ning Eesti riigi iseseisvuse taastamist.

2. Emakeelel põhinev ja pärimustele toetuv Eesti rahvuskultuur on tänapäeva ühiskonnas rahvusliku eneseteadvuse tähtsaim allikas ja eneseteostuse vahend.

3. Eesti ühiskond peab võimaldama vaba loovat eneseväljendust, säilitama ja arendama esivanemate pärandit, rahvuslikku ja piirkondlikku omapära ning kultuurielu.

4. Eesti keele kaitse ja säilimine peab olema riiklik eesmärk. Tagame kohustusliku kõrgel tasemel, keelekasutuslikult puhta eesti keele õpetamisega haridussüsteemi igas õppeastmes.

5. Maksustame võõrkeelsed reklaamid.

6. Oleme vastu massilisele sisserändele ja tõkestame põlisrahvuste kaitse seaduse raames välisuskude sissevoolu. Keelustame Eesis vahhabismi kui äärmusliku usuliikumise.

7. Iga eestlane peab teadma oma juuri ja ajalugu. Selleks viime kooliprogrammi sisse Eesti rahva põlvnemisloo.

11. Energeetika

1. Valgus, soojus, transport, tööstuslik tootmine – kõik need nii kodanike kui ka ettevõtjate jaoks hädavajalikud igapäevateenused on meil olemas tänu energiale.

2. Fossiilenergia allikad (nafta, gaas ja kivisüsi) ei ole igavesed, mistõttu tuleb neid kas hästi majandada või arendada välja uusi allikaid.

3. Energiapoliitikal on neli peamist eesmärki:
a) varustuskindlus,
b) konkurentsivõime,
c) jätkusuutlikkus,
d) keskkonna- ja tervisesäästlikkus.

4. Eesti kestmajäämise eeldus on energeetika, mis ei kahjusta loodust ega riku inimeste tervist. Praegu kasutusel olevad energeetikalahendused tuleb muuta tervise- ja keskkonnasõbralikuks.

5. Meie eesmärk on Eesti riigi energiasõltumatuse saavutamine. Selleks toetame taastuvenergialahenduste arendamist ja paigaldamist, tingimusel, et sellised energiatootmisseadmed ei kahjusta inimeste tervist ega looduskeskkonda.

6. Samuti toetame riiklikul tasandil leiutajaid, kes tegelevad priienergia-generaatorite arendamisega, ning võtame nad kaitse alla.

7. Päikesepaneelide kasutamisel tuleb teada, et nende alalis-vahelduvvoolu muundurid tekitavad vooluvõrku kesksageduslikku elektromagnetvälja (dirty electricity ehk saastelekter), mis kahjustab tervist. Seepärast soovitame päikesepaneelide kasutamise korral muundureid vältida, mis tähendab, et kogu majapidamine tuleks üle viia alalisvoolutoitele. Selleks viime ellu vastavad programmid, mis toetavad oskusteabega ja rahaliselt vajalikku elektrivõrgu ümberehitust.

8. Mereriigina uurime lähemalt laine-energeetika kasutamise võimalusi, mis võiks mereäärsetele aladele pakkuda energiasõltumatuse.

9. Praegu levinud horisontaalteljega tuulikute asemel võtame põhjaliku uurimise alla vertikaalteljega generaatorid, mis on horisontaalteljega tuulikutest oluliselt suurema kasuteguriga. Juhul kui nende keskkonna- ja tervisemõju on minimaalne, rajame Eestisse vertikaalgeneraatorite tööstuse.

10. Oleme absoluutselt vastu suurte keskkonnariskidega seotud aatomienergeetikale. Eestimaa on  aatomienergeetikavaba maa ja ka jääb selleks.

11. Me ei lähe kaasa kliimasoojenemise-paanikaga, mille eesmärk on saastekvootidega suuri summasid “õigetesse taskutesse” liigutada. Sellegipoolest pooldame ressursside säästvat kasutamist ja oma ökoloogilise jalajälje suuruse arvestamist ning tõstame esile loodussäästlikku ja alalhoidlikku elulaadi.

12. Meie lähiaja energiaalased eesmärgid:
a) kindla ja säästva energiavarustuse tagamine taskukohase hinnaga;
b) 35% energiast toodetakse taastuvatest allikatest;
c) 25% parem energiatõhusus;
d) vähendada sõltuvust energiaimpordist, samas eksportida oma oskusteavet;
e) elektrivõrkude omavahelise ühendatuse taseme laiendamine.

12. Tehislikud elektromagnetkiirgused

1. Meie eesmärk on vähendada Eestis vähima võimalikuni sellise kiirgava tehnoloogia kasutamist, mis laastab tervise ja viib enneaegse suremuseni, vähendab elukvaliteeti, viljakust ja sündide arvu – ehk taastada Eesti rahva elujõud ja tervis, mis on hetkel hukule viivas seisundis.
Sellise tehnoloogia all peame silmas mobiilsideseadmeid (mobiilid ja saatjad), wifiruutereid, beebimonitore, juhtmeta lauatelefone, kaugloetavaid arvesteid jms, mis tekitavad raadiosageduslikku elektromagnetkiirgust. Selliste väljadega kaasnevad tõestatult DNA kahjustused ning suurenenud vähirisk. WHO on sellised väljad nimetanud võimalikuks vähitekitajaks.

2. Lähtume ettevaatuspõhimõttest, mille kohaselt tuleb juhul, kui on vähimgi kahtlus, et mingi tegur võib olla kahjulik, muuta kokkupuude sellise teguriga minimaalseks. Anname selge sõnumi, et kiirgava tehnoloogia ohutuse kohta puuduvad veenvad tõendid ning seetõttu tuleb selliseid seadmeid kasutada äärmise ettevaatlikkusega, vähimal võimalikul määral ja võimalusel üldse loobuda. Anname välja selged hoiatused kiirgava tehnoloogia ning selle võimalikult ohutu kasutamise kohta, eriti seoses rasedate ja lastega, kes on kõige haavatavamad. Seetõttu tuleb ka välistada igasugune kiirgav tehnoloogia laste-, õppe- ja terviseasutustes.

3. Me ei luba ühegi uue tehnoloogia lisandumist enne, kui pole veenvalt tõestatud selle ohutus. Seepärast peatame 5G arendamise ja paigaldamise Eestis ning muudame kaugloetavad elektriarvestid vabatahtlikuks ja keelustame igasugused juhtmevabalt andmeid edastavad kaugloetavad arvestid. Mugavus ja rahaline kokkuhoid ei saa olla olulisem kui inimeste tervis!

4. Lastel tuleb piirata ka muude kiirgavate ekraanide kasutamist, kuna ekraanidelt kiirgav sinine valgus rikub rakkude ainevahetust, mis on põhjuseks paljudele muudele tervisehädadele, samuti võib nii kiirgus kui ka näidatav sisu põhjustada vaimseid probleeme ja sõltuvushäiret. Oleme veendunud, et laps vajab arenguks sotsiaalset keskkonda ja suhtlemist, mitte elutut, piiratud ja moonutatud virtuaalmaailma.

5. Kehtestada tuleb bioloogilisest mõjust lähtuvad mitte-ioniseeriva kiirguse piirnormid, millega saab vältida ränki tervisekahjustusi, viljatust ja sündide vähenemist. Praegused piirnomid ei kaitse inimese tervist ning selliste normide kasutamine lõpeb hävinguga.

6. Keelame tervisele kahjulike säästupirnide müügi ja kasutamise ning soovitame Euroopa Liidu propagandast hoolimata eelistada alati hõõglampe, mis küll tarbivad rohkem elektrit, kuid ei kahjusta tervist. Nimelt tekitavad säästupirnid lisaks elavhõbedaaurudele ka anomaalseid elektromagnetvälju vooluvõrku.

7. Mobiilimastid peavad asetsema inimeste elu- ja viibimiskohtadest vähemalt 3 km kaugusel. Neil, kes elavad praegu lähemal, tuleb soodustingimustel võimaldada elukoha vahetus või mobiilimast teisaldada.

8. Taastame jõuliselt ohutumad sidetehnoloogiad, sh telefoniliinid ja internetikaablid. Samuti toetame ja tunnustame teadlasi, kes arendavad uusi ohutuid sidetehnoloogiaid, mida võtame eesmärgiks kiiremas korras juurutada.

9. Elektroülitundlikkuse sündroomile tuleb omistada meditsiinilise diagnoosi kood ning lugeda see keskkonnast tulenevaks puudeks, mille osas kehtivad puuetega inimeste kohtlemise ja kaitse põhimõtted.

10. Elektroülitundlike ja oma tervisest hoolijate jaoks loome Eestis n-ö valged alad, kus puudub igasugune mikrolainekiirgus, sh mobiililevi jm organismile kahjulikud sagedused, ning loome võimalused soovijatele sinna elama asuda.